laupäev, 19. jaanuar 2008
Töönädal möödus meil päris kiiresti, reede oli ainult väga hull päev, pidime väljas töötama, see palavus oli seal ikka tappev, jube lihtsalt:D. Reedel me sidusime puudele nööre, et nad liiga kaldu ära ei vajuks. Osad puud olid päris kaugel, sellest shedist, kus me tavaliselt töötame ja siis me pidime kuskile kasti hüppama, siuke tunne oli täpselt, et orjasid sõidutatakse Siberisse kuskil kuudis:D:D. Me oleme jälle oma plaane muutnud:D. Me ei kavatse siin peatuda 2 kuud, me ei viitsi enam nende banaanidega tegeleda:D. Nii, et üks nädal veel ja siis katkestame:D, põrutame siis Townsville'i, linnaaa yehuuuuuu:D. Me tahaks tegelikult autot rentida ja siis Brisbane'i välja jõuda ja seal tööle saada, aga seal suures linnas natuke keerulisem tööd leida, farme pole ju seal. Üks plaan oli meil veel selline, et külastame Townsville'i paar päeva ja siis lähme sinna lähedale kuskile farmi tööle nädalaks ja siis tripime jälle alla poole natuke ja siis jälle farmi tööle natukeseks, aga see sitt variant veits, sest bussiga trippides peab ju neid kompse kogu aeg kaasas vedama endaga. Nii, et me ei tea midagi veel, mis me teeme. Eks näis:D. Täna laupäeva hommikul tahtsime päikesetõusu pildistama minna, aga no ei saanudki, äikest lõi ainult naah, nõmekaas, kui hommikuti tööle oleme läinud, siis nii ilus päikesetõus olnud, aga näedsa täna mitte.Rohkem uudiseid meil hetkel pole.Saukiiiii, olge lahedad:D PühapäevTäna oli siis lõpuks ilus päikesepaisteline päev, super ujumiseks ja päevitamiseks. Hommikul läksime Mission Beachile turule, turgudel on puu- ja juurviljad ikka sitaks odavamad kui poodides. Shoppasime endale mõned head suured ja mahlased mangod, me polnud neid nii ammu söönud juuu:D. Kuna oli väga kuum siis otsustasime minna randa päikest võtma ja ujuma. Saime seal natuke olla ja siis vetelpäästja ütles, et enam ujuma ei tohi minna, kuna jellyfish'e on liiga palju ja nad võivad ujumisvõrku sattuda. Kui jellyfish inimest kõrvetab, siis inimesel on jäänud elada veel paar minutit. Vot selline paha tegelene on see elukas. Rannas niisama ju ei suuda olla, kui ujuma ei saa minna, seega otsustasime koju tagasi minna ja hosteli basseini äärde lebotama. Hakkasime siis bussi peale kõndima ja äkki meenus meile, et buss ju täna ei sõida, millega me koju saame. Koju kõndida me ka ei kavatsenud, 5 km tapva kuumuse käes, eiiiiiiiiiiiiiiii:D:D. Ega muud üle ei jäänud, kui hääletada koju ja meil ikka joppas, saime kohe esimese auto peale ja onuke sõidutas meid hosteli ukse ette:D. Põrutasime kohe basseini ujuma ja siis päikest võtma, suutsime mingi 15 minta päikese käes ära olla ja siis otsustasime ära külma tuppa minna, sest tõesti me lihtsalt ei suutnud enam päikest võtta, liiga kuum oli, enda piinamine on see:D. Me pole ikka veel aru saanud, kuidas need kohalikud siin elada suudavad, ükskõik, kas sa liigutad ennast või mitte, higi ikka voolab:D. Me nüüd oma plaanid ka paika suht pannud:D. Et siis järgmise nädala lõpus rendime auto ja põrutame Brisbane'i ära. Cairnsist on sinna mingi 1600 km, nii et tuleb pikem trip meil, mingi nädal aega tripime, me tahame tee peale jäävaid suuremaid linnu ka külastada ja siis Whitesundeys saartele minna. Min Su (üks korea tüüp ) messis meile, et ta ka hetkel Brisbanes, nii et äkki me saame tema juures ööbida:D, see oleks ju väga tore:D
pühapäev, 13. jaanuar 2008
Mis sest, et uus aasta on mitu päeva juba käes, aga ikkagi, me soovime teile kõige paremat ja toredamat uut aastat!!!!!! Meie tuleme ju sellel uuel aastal tagasi koju;);)Ja meie uus aasta on pikem kui tavaline aasta;)Saadame palju päikest ja suured kallid teile sinna Eestisse!!!!
Aastavahetus (31.12.07)
Nüüd siis kirjame teile meie lahedast aastavahetusest:D...Algus siis passisime niisama hostelis ja jõime õlut, suhtlesime mingite kohalike Ozi vendadega ja siis kanadakaga. Ja kui oli kell pool 12 asusime teele laguuni juurde ilutulestikku vaatama. Jõudsime siis sinna ja rahvast oli tohutult. Siblisime siis natuke lähemale ja üks hetk mingi mõnus aborigeeni tüdruk virutas mulle (jannele) mõnusa laksu vastu lõuga:D..ja otseloomulikult lendasin ma pikali ja usu või ära usu, aga ma ei mäleta sellest juhtumist isegi mitte seda, et ta oleks mind löönud(Sassu jutustas mulle pärast sellest värgist)....Ärgates oli mul ainult mega peavalu, meeeega muhk ja küünarnuk valus ja lõug valus ja sinine:). Ja tore, et see kõik juhtus täpselt sellel ajal kui tuli uus aasta:D..nii et nägin ainult paar viimast raketti:D...Sassu oli üldse jumala paanikas olnud kui ma seal maas lamasin:D..suht lahe või mis...Uus aasta tuli minule ikka mõnusa pauguga:P...Aga see pole veel kõik. Kuna targemad ütlesid mulle, et sa pead kindlasti arsti juurde minema, siis järgmise päeva hommikul läksimegi...jalutasime siis ilusti haiglasse...ootasime oma paar tundi, et ülevaatusele saada (see on ennem seda, kui päris arstile saad)...ja sealt öeldi, et pean kindlalt arstiga kohtuma. Nii päris ei löönudki pabin sisse we:D...mingi palavik, mega peavalu jne.....okei siis ootasime veel tunnikese ja saime arstile...sass seletas ilusti, mis juhtus, kuna mina ju ei mäleta midagi:D...siis ta seal uuris ja küsis veel paar küssat ja kirjas valuvaigistid...kõik pidi ok olema...ja siis tuli arvega:D....peale seda arvet tuli mul teine peapõrutus:D...nimelt see oli 2000 krooni. Ja nüüd siis on mul pangakaardil 8 dollarit=80 eek. Elan Sassu kulul ja tunnen elust mõnu:P:P:P:P;).Nüüd on mu muhk pisike aga jube valus ja lõug kollane ja küünarnuk ikka veel pääris valus.
Esimene päev Tullys (02.01.08)Tully on siis siuke põnev linn, kus elab 3500 inimest ja siin linnas sajab kõige rohkem vihma Austraalias. Linnas on üks peatänav, millel on algusest lõppu näha:D, üks suurem toidupood, mingid mutikeste riidepoed, paar kohvikut ja bsjooooo:D:D:D. Ja kell 7 õhtul on kõik lihtsalt välja surnud:DMe jõudsime Tullysse hommikul 10 ajal ja hakkasime Patricu kõnet ootama, ta pidi meile ütlema, kas sai meile töö farmis või mitte ( ta on Roberti tuttav, kes pidi aitama meil tööd saada banaani farmis), ta lubas helistada meile afternoonil. Ja no kella 5ks polnud ikka ta kõnet tulnud. Nii, et meil oli suht tsill passida Tullys kella 10 õhtul 5ni:D, mitte midagi polnud lihtsalt teha:D, vahepeal tsillisime toidupoes pinkide peal, sest seal on hea jahe ja mitte, et meid imelikult poleks vaadatud seal:D, aga noh savi me oleme kodutud backpackerid:D. Lõpuks siis helistasime ise talle, me juba arvasime, et ta on raudselt unustanud meid, aga ei olnud, ta lihtsalt ei näinud oma bossi täna ja ei saanud küsida, aga järgmine päev ta pidi nägema ja siis meile helistama uuesti. Peale kõnet hakkasime siis omale ööbimiskohta otsima, see oli ka päris keeruline protsess, helistasime karavanparki ja küsisime, kas on vabu kohti, mees ütles, et oodake ma vaatan ja siis küsis, et kust me helistame, me vastasime, et Tullyst ja siis tema, et no tulge siia kohe. Me siis ukerdasime oma kompsudega kohale ( mitte, et üldse palav ei oleks olnud) ja siis lihtsalt öeldi meile, et sorry fully booked!!! Suht vihale ajas nah, miks see mees kohe telfis ei võinud öelda, et kohti pole:S. Ukerdasime siis jälle teist pidi tagasi linna, helistasime veel kuskile hosteli ja too oli üldse suletud. Banana Barracksi me ka minna ei tahtnud, sest see pidi eriti kohutav olema ja siis läksime mingisse Hotel Tullysse ja sealt ka alguses öeldi meile, et fully booked, siis oli küll suht nunts olla:D, et meil vist tuleb öö tänaval veeta:D, aga mutike natuke uuris seal oma pabereid ja avastas, et kaks vaba kohta on, nii et huuh meil ikka joppas. Bookisime esialgu aind 3 ööd, sest laupäeval oleksime saanud basseiniga hostelisse. Hostelis tundsime, et oleks kuskile Koreasse või Hiina sattunud:D, sest neid aasialasi oli seal tohutult:D, nägime ainult mingit 4 euroopa inimest:P.
Teine päev Tullys
Hommikul Patric helistas meile ja rõõmustas hea uudisega, ta sai meile töö:):), whiii nüüd ei pea vähemalt niisama seal kolkas passima ja me saame juba reedel (04.01.08) alustada. Õhtul ta tahtis meiega kokku ka saada. Me mõtlesime, et tuleb mingi vana nõkats autoga onuke aga noh kaugel sellest Jeepiga tuli kõigest:D ja siis ta näitas meile linna sõidutas meid ringi, rääkis, millise bussi peale me peame hommikul minema ja kordas 100 korda üle, et me ikka selle õige valiks:D ja siis läksime ta koju, tutvusas meid oma naisele. Koju jõudes läks ka karp natuke lahti:D, päris kobe maja ja mingi eriti uus ja uhke trailer on neil:D. Ja siis nad hakkasid meile uut elamist otsima, küll nad ikka häkkisid helistasid sõpsidele ja otsisid majutuskohtade numbreid jah:D. See farm, kus me tööle hakkame on hästi suur ja buss korjab inimesi peale ka Mission Beachilt (25 km Tullyst), see on vähe etem koht, seal on ooooooooooooooooookean, seega tahtsime me elamist saada Mission Beachile. Patricu naine kirjutas meile 3 telfi numbrit, nii et lootust oli:). Õhtul helistasime ka ja üks koht tundus täitsa sobiv,Scottey's Backpackers, saime neti aadressei ja tsekkisime sinna ka, no täitsa ilus paistis, rand lähedal, bassein köök norm kõik norm!!!!! Otsustasime selle kasuks!!!!!Esimene päev töölTöötame Mackay's banana farmis.Farmil on mitu suurt banana shedi, meie töötame Bolinda Estates. See on ikka väga suur farm. Tööle jõudes pidime mega blankette täitma, saime endale töö kindad ja mütsi ka peame neid koguaeg kandma. Meie tööks on siis banaanide sortimine, peame inetud banaanid välja korjama ja vahepeal peame banaani kobaraid väiksemaks ka lõikuma, cuttima jälle nah:D, meil ikka joppab selle cuttimisega, Milduras oli meil sellest kõriauguni juu:D. Reedeti on tööjuures tasuta barbeque ja tasuta banaane saab:D, varsti on meil neist kõrimulguni raudselt:D. Töö iseenesest väga kirves pole, igastahes etem kui väljas töötada!!!. Vahepeal tuleb natuke kiiremini aind liigutada, nii et lebotamist ei ole koguaeg:D, selg ja üks ranne jäid valusaks, aga noh harjumuse asi me pole ju pikka aega töötanud, pea 1 kuu:D. Lunchi ajal tuli Patric meie juurde ja ütles, et me bookiks omale selle Mission Beachi hosteli ära, et siis ikka kindlalt saate. Paberi lipakat meil kaasas polnud, kus number oli, aga Robert otsis telefoniraamatust meile numbri välja:). Küsisime igaksjuhuks uuesti üle, et palju tuba maksab eile öeldi meile 46 ja täna 49, imelik, aga mõtlesime, et noh ju keegi ajas lihtsalt sassi ja bookisime siis ilusti ära selle nädalaks. Kui tööle peab minema ja vaheaeg läbi on siis tiriseb kell, nagu koolis oleks:D.
Esimene päev Mission Beachil (05.01.08)
Hommikul võttis Patric meid ilusti peale autoga ja sõidutas Mission Beachile. Kohale jõudes ta muiduge jälle näitas, kus mis on, et me ikka ilusti hakkama saaks ja kordas kõike mite korda üle:D. Nad meie mum and dad nagu nad ütlesid:D. Jõudsime siis hostelisse ja esimene asi mis märkasime, et see pole üldse samasugune nagu netis piltidel, me üldse ei laksinud välja, mis värk on,aga no juu see pidi ikka olema siis sama koht. Pärast sisse kolimist sõitsime veel ringi Mission Beachil ja oi mis me äkki nägime tänava ääres oli silt absolute packpackers ja üleeile kui me helistasime hostelisse ( me teadsime, et helistame Scotteys Backpackerisse) anti meile neti aadress www.absolutebackpackers.com.au :D. Nii, et midagi oli kuskilt võsa. Siis genereerisime veits ja leiutasime välja, mis viga on. Patricu naine andis meile lehe koos kolme hosteli ja numbriga, keskmine oli Scottey hostel aga number selle taga oli hoopis absolute backpackersi oma:D. Nüüd taipasime ka miks meile erinevatel päevadel erinev hind öeldi, me ju helistasime erinevatesse kohtadesse:D. Absolute Backpackers on ikka uuem ja ilusam ,suur suur köök, ilus telekatuba ja lähedal bussipeatusele ja bassein ka muidugi:D. Scotteys on ka õnneks bassein, aga me peame iga hommik bussi peale jalutama 15 minta:S, see nõmekas veits. Nii, et nädala pärast kolime me uuesti, tahame ju ikka sinna ilusasse absolute backpacersisse minna. Täna käisime seal kohal ja uurisime, kas saame nii ära bookida, et me ei maksa kohe, meil pole hetkel nii palju finantsi:D. Õnneks oli küll võimalik, nii et nädal oleme lihtsalt siin hostelis ja siis järgmine laupäev sinna absolute'i:). Mission Beachile on väga lähedal Dunk Island, nii et üks nädalavahetus tahaks Taxi boatiga seal ka ära käia. Siin vees praegu ujumas ei või käi,lubatud ainult nendes võrkudes, sinna ei pääse millimallikad ja muud elukad sisse (Patric näitas meile, kus need on). Me asusime siis mööda rannaäärt teele, kõndisime ja kõndisime aga no ei tulnud seda ujumiskohta:D, autoga ei tundunud see maa üldse pikk, aga noh pärast 45 minutilist kõndimist kuuma päikese käes, nägime lippe ja jõudsime ikka kohale, esimese asjana läksime muidugi ujuma ja no mingi mõõn oli jälle tulnud ja võrk oli veest suht tühi, jalad olid aind vees nah ja vesi oli nagu suppppppppppppp:D,nii et me ei saanudki karastada ennast:D. Tagasi jõudes läksime hosteli basseini, seal oli ikka hoopis parem:D. Kuna see Mission Beach ka suht väike koht, siis siin pole neid suuri toidupoode,Woolworthsi ja Coles'i aind mingi väike Foodworksi shop ja see lihtsalt nii kallis:S, nii et me ei tea, kust me süüa hakkame ostma:D.Ja tasuks mainida, et juba 4 kuuda tagasi lahkusime me kodunt;) ja natuke on veel jäänud:P
Tööööööööööööööö
Meil siin mitu päeva järjest vihma kallanud, nii et ei ole just väga mõnus iga hommik 15 minta bussipeatusesse kõndida:). Tööle kõndides on meil selline tunne nagu oleks kuskile dzungilisse sattunud, sest igalt poolt tulevad imelikud hääled, konnad on muidugi põhi häälitsejad:D. Kängurisid oleme ka näinud hommikuti:). Meil oleks üks suur suur soov, palun võluge meile kummikud, nüüd kohe ja praegu:D. Siin Mission Beachil ei müüda selliseid asju, et kummikuid saada peame me Tullysse minema, aga peale tööd pole see võimalik, sest siis on ju kõik kinni:D. Tööjuures saavad jalad kohe läbimärjaks, sest igalpool on vesi vesi:D, ja noh tegelt saavad meil jalad juba hommikul tööle minnes märjaks, sest vihma ju kallab:). Nii et suht nunts on meil 10 tundi olla läbimärgade jaldageda:). Kummikud oleksid hetkel meie elupäästjad:D. Eile mul ( Sassul ) vedas, ma ei pidanudki farmis tööd rabama. Hommikul töö kell helises, hakkasin juba ilusti tööle minema ja äkki võeti mind rajalt maha, supervisor ütles, et sina lähed täna paati koristama ja ta pani, et see on parima töö, ma mõtlesin, et raudselt teeb nalja, pean vihmaga mingit paati küürima:D. Aga noh see tööpäev oli tõesti elu parim:D. Pidin siis farmi bossi luksus jahti koristama. Ja see polnud nagu üldse must, nii et lihtsalt käisin lapiga üle ja imesin tolmu:). Jahini sõit võttis tund aega ja tagasi ka tund, nii et see tööpäev läks küll väga ruttu:). Jannel tuli natuke paanika, sest Sassu oli teadmata kadunud kuskile:D. Aga pausi ajal sai ka tema õnneks teada, kuhu mind tassiti:D. Vot Ja kurat, kus osad hiinakad ja koreakad alles ikka tööd rabavad, jube lihtsalt:D, võiks nagu vähe rahulikumalt võtta:D
Tänane tööpäev möödus meil siis usside rohkelt:D. Kõik rabasid ilusti tööd teha ja siis äkki supervisor nägi enda jalgade ees ussi:). Alguses see uss oli maas ja varsti ta sattus kuidagi banaanide sisse vette:). Nii et väike paanika oli:D, aga siis mingi tööline lihtsalt võttis ussil tagumisest otsast kinni ja tõstis ta välja ja töö jätkus:). Uss oli vihmaussist ikka suurem:). Natukese aja pärast üks naine kiljatas ja oppa, uss oli tema jalge ees, mitte sama uss, mis ennem, natuke väiksem, aga no ikka rõvekas naah. Meil kodus suht banaanikuhila, tööjuures saab neid vahepeal tasuta, siis me ikka rabane neid:D. 40 banaani vajab kiiremas korras ära söömist, nii et meil hommikuks, lõunaks ja õhtuks banaanid:D
Esimene päev mõnusas hostelis möödus pääris kiirelt:P ja isegi ilm oli päikseline ja liiiiga hot:P...Hostel on mõnus ja puhas ja täna oli BBQ õhtu:D..Käisime North Mission Beachil, mõtsime, et seal vähe rohkem poode aga no tünga on ka lahe saada:D Polnud seal midagi. Rand ja paar poekest kõigest. Pesupäev oli ka päris tore:D...Nimelt need tööriided haisevad peale pesemist ka, kuna sellel banaani värgil mingi imelik lehk ka:D...loodame, et inimesed ei arva, et see aind meie higihais on:D ja no kossidest ei taha üldse rääkida...kujutate ehk ise ette, kui kossid on tervelt 8 päeva ligunenud ja vahepeal pole kuivaks saanud:D Aga õnneks on nüüd meil kummikud ja me oleme suht happyd nüüd. Ja no tahaks juba raha saada ja edasi trippida aga meie taunid panime tax formis, et me pole residendid ja nüüd maksame 30% taxi:D..suht masekas...loodame, et saame ära vahetada, sest kui ei saa, siis saame selle tagasi alles aasta lõpus:S...Meil ju oleks raha kohe vaja ja võimalikult palju:P:P..Meil vaja Luckyle Sydneysse külla minna:P:P Ta lubas, et tuleb meiega eestisse juunis aga no eks näis, kas lubaduse täide ka viib:D. Homme on meil shopping päev, mingi kutt lubas meid auto peale võtta:D...läheme Tullysse süüa ostma;)...saame odavamalt ja paremat toitu.
Ja meil on nüüd siis lõpuks püsiv aadress;), nii et kui soovi on saate meile jälle kirjutada:)Absolute Backpackers, 28 Wongaling Beach Road, Mission Beach, Queensland 4852, Australia
Aastavahetus (31.12.07)
Nüüd siis kirjame teile meie lahedast aastavahetusest:D...Algus siis passisime niisama hostelis ja jõime õlut, suhtlesime mingite kohalike Ozi vendadega ja siis kanadakaga. Ja kui oli kell pool 12 asusime teele laguuni juurde ilutulestikku vaatama. Jõudsime siis sinna ja rahvast oli tohutult. Siblisime siis natuke lähemale ja üks hetk mingi mõnus aborigeeni tüdruk virutas mulle (jannele) mõnusa laksu vastu lõuga:D..ja otseloomulikult lendasin ma pikali ja usu või ära usu, aga ma ei mäleta sellest juhtumist isegi mitte seda, et ta oleks mind löönud(Sassu jutustas mulle pärast sellest värgist)....Ärgates oli mul ainult mega peavalu, meeeega muhk ja küünarnuk valus ja lõug valus ja sinine:). Ja tore, et see kõik juhtus täpselt sellel ajal kui tuli uus aasta:D..nii et nägin ainult paar viimast raketti:D...Sassu oli üldse jumala paanikas olnud kui ma seal maas lamasin:D..suht lahe või mis...Uus aasta tuli minule ikka mõnusa pauguga:P...Aga see pole veel kõik. Kuna targemad ütlesid mulle, et sa pead kindlasti arsti juurde minema, siis järgmise päeva hommikul läksimegi...jalutasime siis ilusti haiglasse...ootasime oma paar tundi, et ülevaatusele saada (see on ennem seda, kui päris arstile saad)...ja sealt öeldi, et pean kindlalt arstiga kohtuma. Nii päris ei löönudki pabin sisse we:D...mingi palavik, mega peavalu jne.....okei siis ootasime veel tunnikese ja saime arstile...sass seletas ilusti, mis juhtus, kuna mina ju ei mäleta midagi:D...siis ta seal uuris ja küsis veel paar küssat ja kirjas valuvaigistid...kõik pidi ok olema...ja siis tuli arvega:D....peale seda arvet tuli mul teine peapõrutus:D...nimelt see oli 2000 krooni. Ja nüüd siis on mul pangakaardil 8 dollarit=80 eek. Elan Sassu kulul ja tunnen elust mõnu:P:P:P:P;).Nüüd on mu muhk pisike aga jube valus ja lõug kollane ja küünarnuk ikka veel pääris valus.
Esimene päev Tullys (02.01.08)Tully on siis siuke põnev linn, kus elab 3500 inimest ja siin linnas sajab kõige rohkem vihma Austraalias. Linnas on üks peatänav, millel on algusest lõppu näha:D, üks suurem toidupood, mingid mutikeste riidepoed, paar kohvikut ja bsjooooo:D:D:D. Ja kell 7 õhtul on kõik lihtsalt välja surnud:DMe jõudsime Tullysse hommikul 10 ajal ja hakkasime Patricu kõnet ootama, ta pidi meile ütlema, kas sai meile töö farmis või mitte ( ta on Roberti tuttav, kes pidi aitama meil tööd saada banaani farmis), ta lubas helistada meile afternoonil. Ja no kella 5ks polnud ikka ta kõnet tulnud. Nii, et meil oli suht tsill passida Tullys kella 10 õhtul 5ni:D, mitte midagi polnud lihtsalt teha:D, vahepeal tsillisime toidupoes pinkide peal, sest seal on hea jahe ja mitte, et meid imelikult poleks vaadatud seal:D, aga noh savi me oleme kodutud backpackerid:D. Lõpuks siis helistasime ise talle, me juba arvasime, et ta on raudselt unustanud meid, aga ei olnud, ta lihtsalt ei näinud oma bossi täna ja ei saanud küsida, aga järgmine päev ta pidi nägema ja siis meile helistama uuesti. Peale kõnet hakkasime siis omale ööbimiskohta otsima, see oli ka päris keeruline protsess, helistasime karavanparki ja küsisime, kas on vabu kohti, mees ütles, et oodake ma vaatan ja siis küsis, et kust me helistame, me vastasime, et Tullyst ja siis tema, et no tulge siia kohe. Me siis ukerdasime oma kompsudega kohale ( mitte, et üldse palav ei oleks olnud) ja siis lihtsalt öeldi meile, et sorry fully booked!!! Suht vihale ajas nah, miks see mees kohe telfis ei võinud öelda, et kohti pole:S. Ukerdasime siis jälle teist pidi tagasi linna, helistasime veel kuskile hosteli ja too oli üldse suletud. Banana Barracksi me ka minna ei tahtnud, sest see pidi eriti kohutav olema ja siis läksime mingisse Hotel Tullysse ja sealt ka alguses öeldi meile, et fully booked, siis oli küll suht nunts olla:D, et meil vist tuleb öö tänaval veeta:D, aga mutike natuke uuris seal oma pabereid ja avastas, et kaks vaba kohta on, nii et huuh meil ikka joppas. Bookisime esialgu aind 3 ööd, sest laupäeval oleksime saanud basseiniga hostelisse. Hostelis tundsime, et oleks kuskile Koreasse või Hiina sattunud:D, sest neid aasialasi oli seal tohutult:D, nägime ainult mingit 4 euroopa inimest:P.
Teine päev Tullys
Hommikul Patric helistas meile ja rõõmustas hea uudisega, ta sai meile töö:):), whiii nüüd ei pea vähemalt niisama seal kolkas passima ja me saame juba reedel (04.01.08) alustada. Õhtul ta tahtis meiega kokku ka saada. Me mõtlesime, et tuleb mingi vana nõkats autoga onuke aga noh kaugel sellest Jeepiga tuli kõigest:D ja siis ta näitas meile linna sõidutas meid ringi, rääkis, millise bussi peale me peame hommikul minema ja kordas 100 korda üle, et me ikka selle õige valiks:D ja siis läksime ta koju, tutvusas meid oma naisele. Koju jõudes läks ka karp natuke lahti:D, päris kobe maja ja mingi eriti uus ja uhke trailer on neil:D. Ja siis nad hakkasid meile uut elamist otsima, küll nad ikka häkkisid helistasid sõpsidele ja otsisid majutuskohtade numbreid jah:D. See farm, kus me tööle hakkame on hästi suur ja buss korjab inimesi peale ka Mission Beachilt (25 km Tullyst), see on vähe etem koht, seal on ooooooooooooooooookean, seega tahtsime me elamist saada Mission Beachile. Patricu naine kirjutas meile 3 telfi numbrit, nii et lootust oli:). Õhtul helistasime ka ja üks koht tundus täitsa sobiv,Scottey's Backpackers, saime neti aadressei ja tsekkisime sinna ka, no täitsa ilus paistis, rand lähedal, bassein köök norm kõik norm!!!!! Otsustasime selle kasuks!!!!!Esimene päev töölTöötame Mackay's banana farmis.Farmil on mitu suurt banana shedi, meie töötame Bolinda Estates. See on ikka väga suur farm. Tööle jõudes pidime mega blankette täitma, saime endale töö kindad ja mütsi ka peame neid koguaeg kandma. Meie tööks on siis banaanide sortimine, peame inetud banaanid välja korjama ja vahepeal peame banaani kobaraid väiksemaks ka lõikuma, cuttima jälle nah:D, meil ikka joppab selle cuttimisega, Milduras oli meil sellest kõriauguni juu:D. Reedeti on tööjuures tasuta barbeque ja tasuta banaane saab:D, varsti on meil neist kõrimulguni raudselt:D. Töö iseenesest väga kirves pole, igastahes etem kui väljas töötada!!!. Vahepeal tuleb natuke kiiremini aind liigutada, nii et lebotamist ei ole koguaeg:D, selg ja üks ranne jäid valusaks, aga noh harjumuse asi me pole ju pikka aega töötanud, pea 1 kuu:D. Lunchi ajal tuli Patric meie juurde ja ütles, et me bookiks omale selle Mission Beachi hosteli ära, et siis ikka kindlalt saate. Paberi lipakat meil kaasas polnud, kus number oli, aga Robert otsis telefoniraamatust meile numbri välja:). Küsisime igaksjuhuks uuesti üle, et palju tuba maksab eile öeldi meile 46 ja täna 49, imelik, aga mõtlesime, et noh ju keegi ajas lihtsalt sassi ja bookisime siis ilusti ära selle nädalaks. Kui tööle peab minema ja vaheaeg läbi on siis tiriseb kell, nagu koolis oleks:D.
Esimene päev Mission Beachil (05.01.08)
Hommikul võttis Patric meid ilusti peale autoga ja sõidutas Mission Beachile. Kohale jõudes ta muiduge jälle näitas, kus mis on, et me ikka ilusti hakkama saaks ja kordas kõike mite korda üle:D. Nad meie mum and dad nagu nad ütlesid:D. Jõudsime siis hostelisse ja esimene asi mis märkasime, et see pole üldse samasugune nagu netis piltidel, me üldse ei laksinud välja, mis värk on,aga no juu see pidi ikka olema siis sama koht. Pärast sisse kolimist sõitsime veel ringi Mission Beachil ja oi mis me äkki nägime tänava ääres oli silt absolute packpackers ja üleeile kui me helistasime hostelisse ( me teadsime, et helistame Scotteys Backpackerisse) anti meile neti aadress www.absolutebackpackers.com.au :D. Nii, et midagi oli kuskilt võsa. Siis genereerisime veits ja leiutasime välja, mis viga on. Patricu naine andis meile lehe koos kolme hosteli ja numbriga, keskmine oli Scottey hostel aga number selle taga oli hoopis absolute backpackersi oma:D. Nüüd taipasime ka miks meile erinevatel päevadel erinev hind öeldi, me ju helistasime erinevatesse kohtadesse:D. Absolute Backpackers on ikka uuem ja ilusam ,suur suur köök, ilus telekatuba ja lähedal bussipeatusele ja bassein ka muidugi:D. Scotteys on ka õnneks bassein, aga me peame iga hommik bussi peale jalutama 15 minta:S, see nõmekas veits. Nii, et nädala pärast kolime me uuesti, tahame ju ikka sinna ilusasse absolute backpacersisse minna. Täna käisime seal kohal ja uurisime, kas saame nii ära bookida, et me ei maksa kohe, meil pole hetkel nii palju finantsi:D. Õnneks oli küll võimalik, nii et nädal oleme lihtsalt siin hostelis ja siis järgmine laupäev sinna absolute'i:). Mission Beachile on väga lähedal Dunk Island, nii et üks nädalavahetus tahaks Taxi boatiga seal ka ära käia. Siin vees praegu ujumas ei või käi,lubatud ainult nendes võrkudes, sinna ei pääse millimallikad ja muud elukad sisse (Patric näitas meile, kus need on). Me asusime siis mööda rannaäärt teele, kõndisime ja kõndisime aga no ei tulnud seda ujumiskohta:D, autoga ei tundunud see maa üldse pikk, aga noh pärast 45 minutilist kõndimist kuuma päikese käes, nägime lippe ja jõudsime ikka kohale, esimese asjana läksime muidugi ujuma ja no mingi mõõn oli jälle tulnud ja võrk oli veest suht tühi, jalad olid aind vees nah ja vesi oli nagu suppppppppppppp:D,nii et me ei saanudki karastada ennast:D. Tagasi jõudes läksime hosteli basseini, seal oli ikka hoopis parem:D. Kuna see Mission Beach ka suht väike koht, siis siin pole neid suuri toidupoode,Woolworthsi ja Coles'i aind mingi väike Foodworksi shop ja see lihtsalt nii kallis:S, nii et me ei tea, kust me süüa hakkame ostma:D.Ja tasuks mainida, et juba 4 kuuda tagasi lahkusime me kodunt;) ja natuke on veel jäänud:P
Tööööööööööööööö
Meil siin mitu päeva järjest vihma kallanud, nii et ei ole just väga mõnus iga hommik 15 minta bussipeatusesse kõndida:). Tööle kõndides on meil selline tunne nagu oleks kuskile dzungilisse sattunud, sest igalt poolt tulevad imelikud hääled, konnad on muidugi põhi häälitsejad:D. Kängurisid oleme ka näinud hommikuti:). Meil oleks üks suur suur soov, palun võluge meile kummikud, nüüd kohe ja praegu:D. Siin Mission Beachil ei müüda selliseid asju, et kummikuid saada peame me Tullysse minema, aga peale tööd pole see võimalik, sest siis on ju kõik kinni:D. Tööjuures saavad jalad kohe läbimärjaks, sest igalpool on vesi vesi:D, ja noh tegelt saavad meil jalad juba hommikul tööle minnes märjaks, sest vihma ju kallab:). Nii et suht nunts on meil 10 tundi olla läbimärgade jaldageda:). Kummikud oleksid hetkel meie elupäästjad:D. Eile mul ( Sassul ) vedas, ma ei pidanudki farmis tööd rabama. Hommikul töö kell helises, hakkasin juba ilusti tööle minema ja äkki võeti mind rajalt maha, supervisor ütles, et sina lähed täna paati koristama ja ta pani, et see on parima töö, ma mõtlesin, et raudselt teeb nalja, pean vihmaga mingit paati küürima:D. Aga noh see tööpäev oli tõesti elu parim:D. Pidin siis farmi bossi luksus jahti koristama. Ja see polnud nagu üldse must, nii et lihtsalt käisin lapiga üle ja imesin tolmu:). Jahini sõit võttis tund aega ja tagasi ka tund, nii et see tööpäev läks küll väga ruttu:). Jannel tuli natuke paanika, sest Sassu oli teadmata kadunud kuskile:D. Aga pausi ajal sai ka tema õnneks teada, kuhu mind tassiti:D. Vot Ja kurat, kus osad hiinakad ja koreakad alles ikka tööd rabavad, jube lihtsalt:D, võiks nagu vähe rahulikumalt võtta:D
Tänane tööpäev möödus meil siis usside rohkelt:D. Kõik rabasid ilusti tööd teha ja siis äkki supervisor nägi enda jalgade ees ussi:). Alguses see uss oli maas ja varsti ta sattus kuidagi banaanide sisse vette:). Nii et väike paanika oli:D, aga siis mingi tööline lihtsalt võttis ussil tagumisest otsast kinni ja tõstis ta välja ja töö jätkus:). Uss oli vihmaussist ikka suurem:). Natukese aja pärast üks naine kiljatas ja oppa, uss oli tema jalge ees, mitte sama uss, mis ennem, natuke väiksem, aga no ikka rõvekas naah. Meil kodus suht banaanikuhila, tööjuures saab neid vahepeal tasuta, siis me ikka rabane neid:D. 40 banaani vajab kiiremas korras ära söömist, nii et meil hommikuks, lõunaks ja õhtuks banaanid:D
Esimene päev mõnusas hostelis möödus pääris kiirelt:P ja isegi ilm oli päikseline ja liiiiga hot:P...Hostel on mõnus ja puhas ja täna oli BBQ õhtu:D..Käisime North Mission Beachil, mõtsime, et seal vähe rohkem poode aga no tünga on ka lahe saada:D Polnud seal midagi. Rand ja paar poekest kõigest. Pesupäev oli ka päris tore:D...Nimelt need tööriided haisevad peale pesemist ka, kuna sellel banaani värgil mingi imelik lehk ka:D...loodame, et inimesed ei arva, et see aind meie higihais on:D ja no kossidest ei taha üldse rääkida...kujutate ehk ise ette, kui kossid on tervelt 8 päeva ligunenud ja vahepeal pole kuivaks saanud:D Aga õnneks on nüüd meil kummikud ja me oleme suht happyd nüüd. Ja no tahaks juba raha saada ja edasi trippida aga meie taunid panime tax formis, et me pole residendid ja nüüd maksame 30% taxi:D..suht masekas...loodame, et saame ära vahetada, sest kui ei saa, siis saame selle tagasi alles aasta lõpus:S...Meil ju oleks raha kohe vaja ja võimalikult palju:P:P..Meil vaja Luckyle Sydneysse külla minna:P:P Ta lubas, et tuleb meiega eestisse juunis aga no eks näis, kas lubaduse täide ka viib:D. Homme on meil shopping päev, mingi kutt lubas meid auto peale võtta:D...läheme Tullysse süüa ostma;)...saame odavamalt ja paremat toitu.
Ja meil on nüüd siis lõpuks püsiv aadress;), nii et kui soovi on saate meile jälle kirjutada:)Absolute Backpackers, 28 Wongaling Beach Road, Mission Beach, Queensland 4852, Australia
Tellimine:
Postitused (Atom)